:format(webp)/nginx/o/2020/07/21/13224451t1h37f9.jpg)
Satelliidipiltide kohaselt käivad Ida-Aafrika kõrbes geoloogilised protsessid, mille tõttu sealne ala miljonite aastate pärast lõhestub ja tekib uus ookean. Selle kõige ilmsemaks tõendiks on Etioopias asuv 60 kilomeetri pikkune lõhe, mis tekkis 2005.
Aafrika mandri tektoonikat on uuritud aastakümneid, kuid uus satelliidiuuring aitas teadlastel saada geoloogiliselt unikaalse koha kohta uusi andmeid, teatab sciencetimes.com.
«See on ainus koht Maal, kus saab uurida, kuidas mandriline lõhe muutub ookeaniliseks lõheks,» ütles Suurbritannia Leedsi ülikooli geoloog Christopher Moore, kes uuris Ida-Aafrika vulkaanilist aktiivsust, mis on seotud Aafrika mandri muutumisega. Eelkõige huvitas teda vulkaan Dabbahu, mis asub Afari nõo põhjaosas, kuna sellest kerkinud magma mõjutas lõhe tekkimist.
Moore’i arvates kulub Aafrika uue ookeani tekkimiseks 5 – 10 miljonit aastat ning seega praegu elavate inimeste silmad seda ei näe.
Ta lisas, et Afari kõrb asub paigas, kus kohtuvad kolm tektoonilist plaati, Aafrika, Somaalia ja Araabia, mis kõik on liikumises.
Maapõu koosneb tosinast suurest ebakorrapärase kujuga tektoonilisest plaadist – need on kivist tahvlid, mis pidevalt muutuvad, põrkuvad, libisevad üksteise alla või peale, liiguvad üksteisest eemale ja pudenevad. Sellist liikumist nimetatakse tektooniliseks nihkeks.
Tektooniliste plaatide liikumist põhjustab planeedisisene radioaktiivne kuumus.
Moore jätkas, et viimase 30 miljoni aasta jooksul on Araabia ja Aafrika tektoonilised plaadid üksteisest eemaldunud kiirusega umbes 25 millimeetrit aastas. Nende eemaldumise tulemusena tekkis Punane meri ja Afari nõgu.
Tektoonilise protsessi jätkudes saab Afari alal olevast lõhest veekogu, kuna sinna hakkab valguma Punase mere ja Adeni lahe vesi. Punane meri ja Adeni laht muutuvad siis üheks suureks ookeaniks.
USA New Orleansi Tulane'i ülikooli geofüüsik Cynthia Ebinger selgitas, et seda piirkonda on kirjeldatud kui «Dante põrgut», kuna seal on väga kuum, samas on see teadlastele üks põnevamaid uurimispaiku.
Ta lisas, et temperatuur tõuseb päevasel ajal 55 - 60 kraadini ja öösel on seal umbes 35 kraadi sooja.
Ebinger on seisukohal, et lisaks tektooniliste plaatide liikumisele mõjutab Aafrika idaosa lõhenemist ja uue veekogu tekkimist maapõues olev ülikuum magma.
«Adeni laht ja Punane meri vajuvad aina suuremaks ja sügavamaks muutuvasse lõhesse, ujutavad Afari piirkonna üle ning saavad uueks ookeaniks. Ida-Aafrikas tekib eraldi väike mandriosa,» kinnitas lisaks geoloog Moore'ile ka geofüüsik Ebinger.